Artroos põlveliigeses (gonartroos)

Asukoha järgi võib põlveliigeses artroos esineda 

1. Femorotibiaalligeses
1. mediaalne kompartment
2. lateraalne kompartment
2. Patellofemoraalliigeses


või mõlemas.

Gonartroosi üldised sümptomid ja tunnusmärgid:

- efusioon põlveliigeses (väike efusioon ROMi ei piira, suurem efusioon aga hakkab  ROMi oluliselt piirama, eriti kui ei ole pikemat aega liigutanud)

- ROM piiratus (algselt lõpp-painutuse piiratus, hiljem ka lõppsirutuse piiratus)

- koormustaluvuse vähenemine (saab vähem maad käia, enne kui põlv valutama hakkab, saab vähem kükkida) 

- võib esineda sekundaarselt täituv Bakeri tsüst, mis annab valu ja ebamugavustunde põlveõndlasse (Bakeri tsüst täitub tavaliselt siis, kui patsient on eelnevalt sooritanud täisküki - intraartikulaarne rõhk suureneb ja efusioonivedelik põgeneb popliteaalsele moodustades Bakeri tsüsti. See aga omakorda rõhub popliteaalsel olevatele struktuuridele)

- valu mediaalsel (artroos algab 90+% kordadest mediaalselt)

- valu pes anserinuse piirkonnas

- valu süvakükki minnes, kuna efusioon ei lase seda teha

Kui artroos on juba manifesteerunud, siis esinevad järgmised nähud:

- sirutusdefitsiit võrreldes normi või teise poolega (bilat. artroosi puhul võrrelda üldopopulatsiooni normiga)

- painutusdefitsiit

- reie nelipealihase atroofia

Rõhutan, et erinevalt puusaliigesest, mis on teine leviuim artroosi vorm (käitub palju lineaarsemalt), käitub põlveliigese artroos vägagi lainetavalt: esinevad ägenemise faasid ja rahunemise faasid.

Artroosi ägenemise korral

Palun alustada esmalt soovitatud NSAID ravi (nt Arcoxia 90 mg 1 tbl 1x päevas 1 kuu vältel) ja siis vaadata dünaamikat 1 kuu möödudes. Kui vaja, võib NSAIDi pikendada veel 1 kuu jagu. Kui pole üldse positiivset dünaamikat, siis võiks tulla ortopeedi konsultatsioonile. Lisaks vajalik säilitada aktiivset eluviisi (jalgrattasõit, kepikõnd, jõusaal). Milline on patsiendi BMI? Proteesimise järjekorda panekuks peab BMI olema alla 40.

Hea hindamismeetod on efusiooni hindamine põlves - näiteks patella fluktuatsioontestiga. 

Kui Arcoxia vm NSAID ei aita 1 kuu tarvitamise järgselt, siis on mõistlik ortopeedi vastuvõtule suunata.

Ravivõimalused:

Kerge kuni mõõdukas artroos: NSAID, füsioteraapia, kaalulangetus, hüaluroonhappesüstid.

Mõõdukas artroos: NSAID, füsioteraapia, kaalulangetus, hüaluroonhappesüstid, artroskoopia

Raske artroos: proteesimine ning parima toetava ravina jällegi NSAID, füsioteraapia, kaalulangetus, kortikosteroidblokaad.

NSAID - efusiooni raviks, valuraviks
Hüaluroonhappesüstid - valude leevendamiseks ja koormustaluvuse suurendamiseks. Toime efektiivsus on erakordselt individuaalne
Kortikosteroidblokaad - põletikureaktsiooni allasurumiseks. Ettevaatlik tuleb olla kõrvaltoimetega, milleks on artroosi kiire süvenemine korduval süstimisel.
Artroskoopia - mehaaniliste kaebuste leevendamiseks, ägeda faasi lahendamiseks, ärritusnähtude vähendamiseks. Sobib hästi siis, kui artroosist tingitud efusioon on suur ja ärritusnähud ei taha NSAID ravile alluda. Teatud juhtudel võib aga artroskoopia kiirendada artroosi progressiooni.
Osteotoomia (HTO/DFO) - telje korrigeerimiseks, koormusest lähtuvate kaebuste leevendamiseks. Sobib ainult isoleeritud mediaalse või lateraalse artroosi korral, kus on vastavalt tugev telje kõrvalekalle varus või valgus suunas.
Endoproteesimine - soovitav, kui on tegemist mitme kompartmendi artroosiga ja kõik eelnevad ravivariandid on ära proovitud ja oluliste tulemusteta.

Kerge/mõõdukas/raske ei ole pelgalt röntgendiagnoos, vaid on pigem kombinatsioon valust, liikumisulatusest, patsiendi võimekusest ja radioloogilisest leiust. Konservatiivsele ravile allumatu valu, liigese liikumisulatuse piiratus on olulisemad kriteeriumid proteesimiseks kui III või IV staadiumi röntgenoloogiline olemasolu.